Monday, November 9, 2009

Käkimäe kägu

Selle aasta 5. detsembril leiab aset ekspeditsioon "Käkimäe kägu" ehk teekond Alatskivile. Osalejad liiguvad üle vooremaastiku ida suunas, mööda teid ja lumiseid välju. Nii nagu seda tegi kunagi Juhan Liiv- kasuka hõlmad lahti, rind avatud pakasele, silmad läbi hämaruse sinirandade poole hõõgumas. Nii nagu seda on teinud lugematud teised inimolendid. Või nii nagu inimolendeid poleks iialgi maailmas olemas olnud.

Keskseks sündmuseks on samal päeval kl 15.00 Alatskivil Juhan Liivi muuseumis algav koosviibimine-kollokvium kõikvõimalikes vormides ettekannete ja aruteludega alltoodud teemadel.

Ekspeditsiooni eesmärk on läbi erinevate silmade vaadelda üht maastikku, mille puhul Juhan Liivi nimi võiks olla äratuntavaks väravaks, et kerkiks esile üks teatud fenomen, avaneks koha vaim, essents ja Stimmung. Tegeletakse selle fenomeni tunnetamisega ja seeläbi maastiku kaardistamisega, samuti iseenese maastikuga ja kohaloluga. See viimane- kohalolu ja koha küsimus- ongi üks kesksemaid. Mida tähendab maastik? Maastik kui metafoor ja selle moodustumine. Maastik kui fenomen ja selle tekkimine. Liivi maastiku võimalikkus. Universaalmaastik. Kohavaim. Kohaololu.

Juhan Liivi maastik kui fenomen on hüpoteesiks analüütilisele ja interdistsiplinaarsele uurimusele, mida saab läbi viia samavõrd hüpoteetilises psühhogeograafia valdkonnas. Ekspeditsiooni käigus uuritakse Juhan Liivi tekstide ühtivust maastikuga ja ühtivuse suhtet inimese positsiooniga maastikul. Kui palju eeldavad Liivi tekstid liikumist ja kui palju paigalseisu? Mis on Peipsiäärsete alade ja Kodavere kihelkonna spetsiifika ja kuidas see avaldub Liivi tekstides?

Eksperimentaalpraktikad

Ekspeditsioon seisneb paljuski selles, kuidas osalejad kontseptuaalselt ja vahetult positsioneeruvad Liivi maastikuga ja maastikuga üldse. Lisaks ka selles, kuidas ekspeditsioonist osavõtjad 5. detsembril Alatskivile jõuavad!

Igaüks valib oma teekonna alguspunkti ja liikumisviisi ise. Tähtsust omab selle valiku kontseptuaalne taust- valitud ilmakaare, lähtepunkti, ajahetke, liikumisviisi seos osalejaga jne. Need seosed võivad rajaneda pealtnäha küllaltki lihtsatel põhjustel, mis moodustavad omakorda keerulisi süsteeme.

Üks võimalus on alustada teekonda Tartust ja kõndida Alatskivile jalgsi, kas üksi või mitmekesi, arvestusega, et selleks kulub ca 8 tundi (kollokviumi algus 15.00). Võib tulla ka järve poolt või Kodavere kandist, auto või bussiga ükskõik, millisest ilma otsast.

Kollokvium

Kell 15.00 saab alguse Juhan Liivi muuseumis toimuv koosviibimine-arutelu-kollokvium. Seal toimub siis ekspeditsiooni osalejate ühine hallutsineerimine, kogemuste jagamine, mistahes vormis ettekannete (kõik kaasaegsele kunstile tuntud ja tundmatud nähtused) ja teoreetiliste arutelude pidamine, jne. Kestusaeg planeeritud esialgu kuni kl 21.00-ni.

Kõik huvilised on teretulnud ekspeditsioonist osa võtma või toimuvat vaatlema. Alatskivile jõudmiseks tuleb kasutada isiklikke vahendeid (jalgsimatk, isiklik või ühistransport- nt 13.20 Tartust väljuv ja 14.16 Alatskivile jõudev buss). Ürituse lõpuks on organiseeritud transport Tartusse (kohtade arv piiratud).

Praeguse seisuga osalevad ekspeditsioonil Erkki Luuk, Eha Veskimets, chaneldior, Anti Saar, Martiini, Mehis Heinsaar, Tiina Sööt, Sven Vabar, Valdur Mikita, Signe-Fideelia Roots, Meelis Kaldalu , Kiwa, Aare Pilv, Toomas Thetloff, Kaur Klaamann, jt.

Ekspeditsioon kuulub Tartu eksperimentaalkunstnike ühenduse eksp ürituste hulka.

Ekspeditsiooni toetab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond.
Alatskivi kandis kõndisid kaks meest: pedak heleroheline, kask kuldkollane.